16.11.11

Suurlinnast tühjusesse

Hooaeg lõppes sel aastal minu jaoks väga kiiresti. Viimane võistlus ja o-jooks üldse oli Soome MV lühi ja teade. Peale seda pole olnud mingeid kokkupuuteid o-kaardiga.

Peale MM´i pea kolmeks kuuks laiali lagunenud plaan ja treeningud jätsid märgi ka aasta kokkuvõttesse. Treeningtunde kogunes vähem kui viimastel aastatel (lausa alla 400h!).

Septembri lõpus olin Londonis paariks päevaks nö läbsiõidul, kuid viimase hetke asjaolude muutuste tõttu otsustasin jääda suurlinna. Nädalaga leidsin töö ja sedasin end sisse Westminsteri linnaosas. See on ilmselt üks parimaid osasid, kus elada kesklinna piires- pargi (sh heinamaa ala) on rohkem kui Tartus. Jooksmiseks rohelust küll. Hyde-, Green- ja Battersea park on 10´jooksu kaugusel. Pimeda aja sobivaimaks on ehk 5´kaugusel asuvad Thames´i äärsed kõnniteed. Viimased on lemmikud eriti viimasel ajal.

7 nädalat Londonis on möödunud kiiresti. Asjad pea-aegu pakitud ning vaim valmis suureks lumeks. Just just- see mina, kes lume ja külma eest põgeneb, suundub otse sinna, kus lund rohkem kui silm enne näind. Uus eluoht saab olema Obergurgl Austrias. Suusakuurort Tirolis 1900m peal, paari km kaugusel Itaalia piirist. Lepingu järgi olen seal 21.aprillini. Kas nii kaua ka vastu pean, seda ei oska öelda. Vähemalt saab lauaga niiiiii pikki liuge lasta. Ning ilmselt tuleb ka murmaasuusatamine meelde tuletada J

Uuest hooajast. On raske keskenduda ühele asjale, kui maalimas on ahvatlusi- tohutult toredaid kohti ja tegevusi kole palju. Sporti ma siiski ei jäta ning ilmselt olen edasi “lammas kahe heinakuhja vajel” nagu ma seda terve elu olen olnud ….


Kommentaare ei ole: