Lumi sulab, päike paistab. Tegelikult sulab üsna kiiresti, kuid minu kärsitus on selle kadumistempost suurem ning seetõttu on ikka veel tunne, et see ei liigu kuskile.
Tänavad on mudased ning selle üle olen õnnelik. Tundub, et kõik orienteerujad ootavad pori. Seda otseses mõttes. Sest pori tähendab lumevabadust ja see tähendab metsas ringi ragistamist ja nagistamist. Siiski on esimesed võistlused tühistatud ja lükatud Jüriöö nädala peale...
Nädal tagasi tulin Rootsist, see oli eraviisiline niinimetatud töö-trenn-lõbu-laager. Lund oli palju, aga mäed see eest head. Polnud võimalik joosta mäest alla ilma, et ei peaks sealt ka üles jooksma või vastupidi. Hommikused lippamised kohaliku aja järgi juba kl 6 olid parajalt värskendavad ning õhtused tõusuvõtmised piisavalt väsitavad peale kurnavat päeva mäel.
Viimase murdmaasuusatamise tegin kaa. Panin suusahooajale punkti korraliku pauguga, mille käigus sooritasin ülemäärase sirutusega spagaadi ning sikutasin paigast teatud lihaste normaalse kinnitusviisi luude külge. Nüüdseks on enam vähem okei ning võib taas Toomemäe nõlvadele kaloreid kulutama minna.
Nädalavehtuseks korraldas peatreener Elo Tartus koduse laagri. Kõigepealt 3000m jooks staadionil suvaliselt sisse lükatud lume, kuid mitte vee ja jäävabal ringil. See oli testjooks, kuigi ma ise seda selle nime alla ei paigutaks. Pigem... üks natuke tempokam jooks. Ei leidnud motti ja polnud hetkel ka jalga, mis pingutada oleks tahtnud. Sellest ka see aeg 12:28. Mitte et ma nüüd õigustama tahaks hakata, et palju paremas vormis oleksin. Ei. Talve ahistus on pidurdavalt on mõjunud. See oli viiiiiimane piisk on karikasse...
Mina ja veel mõningad seiklushimuised panime pühapäeval Kaagvere kaardil viimast korda jala joonele treeningsarjas „Veri ninast välja“. Oiii seda rõõmu ja milliseid pisaraid pakkusid üle põlve ulatuv vesine lumi, mis peitis enda all kraapivat oksarisu raiesmikel või jäiste äärtega pool kandvat lumekorda varjulistes paikades!!! Õnnis oli tunne peale 95 minutit kui tuimade varvaste otsa soojad ja kuivad sokid tõmmata sai. Järjekordne fantastiline elamus, millest teiste sporialadega harrastajad ilma jäävad.
Tahaks õues olla, lobistada kummikutega porilompides, ehitada tammisid kevadistele ojadele ning noppida lumikellukesi, mis akna all ilutsevad, tahaks unistada ja tahaks pidutseda... enne veel aga oma viimased kohustused, et lahti saada üliõpilasstaatusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar