Pühapäev, model
Lõpetanud modeli, tuleb teade, et peame minema verd andma, viimne kui üks, muidu starti ei saa.
Pole mingit tunnet, et järgmine päev peab hommikul kell 9 stardijoonel olema ning 80 naisega 14 km võidu ajama, ja et tegu on ikkagi MK etapiga...
Esmaspäev, tavarada 13,8 km ühisstart
...pool tundi enne starti tüdrukutega soojendusringe tehes ja üle vaadates stardi, finishi ja kaardivahetusala hakkas adrenaliin kõhtu kõditama ning andis edasi teate sinna ülespoole, et tarvis olla valmis pikaks ja raskeks pingutuseks.
Seisame joonel ning peast käib läbi mõte: "kuidagi imelik on seista siin kõigi pilkude all, ma pole ju nii tugev, et olla siin, kus olen..". Seejärel kõlas aga satrdipauk ja läks lahti tohutu tormamine.
Nagu mul suurtel ühisstardist võistlustel alati juhtub, siis ka seekord haakisin end sappa valele grupile. Siis kui sellest aru aga sain, oli juba hilja. Ees nägin vaid Annikat edasi tagasi tiirutavat ("ei saa üle soost") ja hiljem kui end paika saand, siis Tiinat taamal üle raiesmiku tuhisevat...
Lühidalt: tegin esimesega u 2 min viga ja see ei jäänud mitte üldse viimaseks.
Teisele ringile jooksin teadmisega, et olen viimaste seas. Õnneks sain nüüd üksinda joosta ning nii õnnestus teha ka suhteliselt puhas jooks. Siiski arvasin, et olen endiselt viimaste seas, kuni hetkeni, mil krabasin viimase ringi kaardi. Üllatus mis suur- kaarte oli plangul rohkem kui poole võrra. kelle kaardid need on? kas tõesti on üle poole naistest veel metsas teisel ringil?
Õnnestus kinni püüda paar tüdrukut, kes enne mind ringile olid läind, ja siis koos tempot hoides lükata, mõnuga, sest finaali pääsemise plaan oli endiselt omal kohal. Mineku muutis veel paremaks kui u 3 km enne lõppu jooksis eest läbi kuulsate nimedega grupp. Vahe oli meil u 1 km.
Ja hea oli tunne kui etapivalikute osas sai endale kindlaks jäädud ning lasta teistel oma teed minna (nad tegid viga!). (kuid pean tunnistama, et raja lõpuosas tuli see hoopis kahjuks).
Finishis polnud mul õrna aimugi, mis kohal olen..
Tulemus 37. koht, st järgmine päev finaalis+ 4 MK punkti. Kaotus Simonele 22:59
Teisipäev, lühirada 5,2 km
Esimene pool rajast sai läbitud hästi. Sain aru kaardist ja ka jalg liikus hästi. Seda kuni sellise kohani, kus mingi nipiga panin end valesse kohta paika ja nii tiirutasin vales kohas väga väga kaua (kaotus etapi parimale 5:27). Peale seda pauku sundisin end hoolikam olema, kuid enam polnud see nii lihtne. Nii suuri vigu enam ei teinud, aga kokku kogunes ikkagi lisaks veel paar min.
Võiks öelda, et sellise jooksuga finaali ei saa. Aga näe, sain. viimasena.
Tulemuseks 40. koht, pääs sprindi finaali ja 1 MK punkt. Kaotus Riabkinale12:07
Kolmapäev, sprint 2,9 km
Stardijoonel polnud oma mõtetega mitte üldse seal, kus oleks pidand olema. Ja nii tuli ka kaart mu kätte üllatusena.. "ah mis, joosta vaja või? no jookseme siis..." Jooksin jah ja siis ei saanud enam üldse aru, kus olen ja mis pidi see kaart veel käib ja kuhu minema pean.
Siis 3. KP, mis vaate KP... võtsin ikka maksimumi, et tähelepanu saada- seisin oma 7 seki ja vaatasin lolli näoga ringi. Nimelt, jäi kaardil silma nr 14, mille nr 1 ei näinud+ sealt poolt minevad heki read, mis nägi välja tähistusena+ finish oli otse ees+ hommikul skeemist valesti aru saamine.. jälle üks hunnik kaotatud sekundeid, ja seda kõigest jooksu pealt.
See tegi küll närvi mustaks, ja nii andsin jalgadele valu, mis aga teisek küljest tähendas, et viisin laktaadi nii kõrgele, et ei saanud jälle kaardist aru ja seega tuli raja peal väga palju seismisi ja etapi läbimise plaani muutusi.. sekundeid lisasid juurde veel tee peal ees ringi patseerivad inimesed, kes polnud ikka veel aru saanud et võistlus käis!
Kadus igasugune orienteerumise, jooksmise ja seal olemise isu. kõigest oli suva.
Tulemus: 35-36 koht, 6 MK punkti ja kaotus Simonele 3:07
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar