viimane WUOC, ebaõnne rohkem kui kunagi varem

Eestis olles ja paljajalu ringi lastes õnnestus varvas katki teha ning pisik sisse lasta, nii et ei mahtunud enam jooksutoss jala otsa ning kraadiklaas punast näitas. Ka arstid suurt aidata ei saand- noa alla minek oli välistatud, muidu oleks tulnud loobuda wuoc-ist.
Rootsis olles modelit joostes arvasin, et läheb paremaks, kuigi paar korda jalga vastu mustikaid lüües tahtis küll pisar silmanurgast välja voolata...
Võistluste ajal valu polnud, kuid enesetunne oli nõrk. Isegi teisele korrusele treppidest minek oli pingutust nõudev.
Tavarada: vead, suured vead pikkade etappidega+ raja lõpus jalaga soosse kinni joostes tõmbas säärelihas sellise krambi, et peale terve õhtu ebanormaalses sammus ringi tatsasin.
Sprint: kaart valepidi ette, viimase sekunid plaani muudatused või plaani puudumine. Nii ei jookse kuhugi.
Lühirada: algus isegi üsna hea, kuid siis eksisin totaalselt ära. Saanud paika, tegin jälle vea edasi minekuks ning lõpuks kui KP kätte saand, eksisin järgmisega ära.. toda enam otsima ei hakand ja otsustasin end säästa ning sörkida viimased KP-d.
Ainus distants, kus jooksul enesetunne isegi hea oli, oli teade. Aga see sai valuvaigistite all tehtud, kuna üle öö oli olukord valusamaks muutund ning mingit tahtmist jooksma minna polnud. (ilmselt olin ka eelnevad päevad palaviku all jooksnud, kuna nüüd oli see alla sututud).
Grete superjooks (3. aeg) pani hormoonid tööle, mis võitlusvaimugi tagasi tõi. Kokkuvõttes platseerusime 6. (8.) kohal.

Järgmine WUOC toimub 2012 Hispaanias Alicantes.