Lendasin Trondheimi paar päeva enne teisi, et vaadata üle maastikutüübid. Kuna aga olin selleks ajaks end natuke liiga ära väsitanud, siis enamasti läbisin radu kiirkõnnis püüdes harjutada end meeldejätmise ja vastavalt maastiku lugemisega. Õnnestus üsna hästi ning see andis hea tunde lühi ja tavarajale mõeldes.
Sprindi eeljooksu eel teadsin, et vaja ilma suuremate vigadeta rada läbida, et finaali pääseda. Nii läks- suuri vigu ei tulnud.Finaal peeti mõned tunnid hiljem. Selleks aga polnud jalad üldsegi valmis. Polnud energiat, mis hea mineku oleks andnud. Paar halba teevalikut, pidevad kahtlused, mõni viga valest kaardi ette lugemisest. Kõik see oli väärt kõigest 39.kohta.
Enne lühirada käis peast päris mitu korda läbi mõte, et peaks jalga teipima. Kuid kuna suuri hüppeliigese vigastusi pole olnud ja eelistan teibita jooksu, siis läksingi rajale ilma. Teel kolmandasse KP-sse...Tagantjärele tarkus.
MM tundub läbi olevat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar