Jalg jala ette

Talv möödub raskelt.
Suuski olen alla saanud vaid 2 korda. Esimene kord oli jõulukingitus- 24ndal ja teine kord juba Põlva MV suusa-o.
Korra sai ka lumevabal maal tosse kulutatud- Pariisi tänavatel ja parkides. Mõnus oli igaljuhul, ka juba see, et polnud mitut kihti riideid selga vaja ajada. Siiski suurima mahu saavutasin seal väljaspool treeningpäeviku arvestusi ehk kõndides (9x 8 h tuli vähemalt) ja süües (juustu otseloomulikult!) :)
Alates tagasitulekust on kimbutanud häirivad külmetused, millede rongkäik lõppes keskkõrvapõletikuga peale suusa-o-d. Terve nädal sooja teki all talveund kõlab üsna meeldivalt, kuid mitte siis kui kaasatud teised tüüpilised haigusnähud ning toiduks antibiootikumid ja muu kama, mis enesetunnet parandama peaks.
Igaljuhul olen nüüd terve. Peaaegu. Ühest kõrvast siiski veel pool kurt, mis ühtlasi on ka tasakaalu balansist välja viinud. Normaalne kõndimine oli nädala algul paras ülesanne.. jalg ei tahtnud jala ette maanduda. Üsna joobes tunne oli. Kohati isegi naljakas.
Olen kohanenud olukorraga- jooksul liigub ilusti- vasak parem vasak parem... teineteise ette.
Ehk saan peagi jälle normaalseks (okei see on nüüd naerukoht)..